2015 parim keikka ..

seagulls_4

Kuna aasta lõpus on igasugu kokkuvõtted ja edetabelid popid, siis sai ka ise ühe olengu käigus sarnaste huvidega sõpruskonnas valitud 2015 parim kontsertelamus Eestis – konkreetne bänd ja etteaste. Täpsustuseks, siis et selle seltskonnaga on juba aastaid nii Eestis kui mujal koos roki kontserte saanud väisatud. Hääle andsid 12 inimest, sh üks kirjasaatja. Listitud sai 28 etteastet ning välja toon TOP 11. Ei hakka siinkohal punktisüsteemi seletamisega asja keeruliseks ajama, sest hääli lugesin kokku mina .. mis tähendas et võitjad olid ette teada ning võis hääletama hakata. Nali naljaks, loomulikult võitis kontsert kus pea kõik ise kohal olime. Nii, et absoluutselt subjektiivne list koos punti kuulunud tegelaste isiklike arvamustega.

Proovisime ka 2016 osas unistada, aga see kujunes rohkem selliseks e-hääletuseks mille tulemused on teadupärast ebausaldusväärsed. Aga noh, kolm nime jooksid välja millest üks täitsa reaalne minu arvates – Opeth, Monolord ja Danzig.

KOHT nr 10-11, Ziggy Wild Haapsalus ja Mumiy Troll Saku Suurhallis

MT_1

American Beaytu Car Show 2015

KOHT nr 9, God Is An Astronaut Tapperis

Kilpkonnaonu ja Mart olid rõngas selle etteaste peale, Jaak teatas aga et minu kontsertsoovitusi enam Ta ei järgi :-)

GIIA_1

KOHT nr 8, Herald HRL-is

Fännide sõnul töötab v-hästi hommikuti. Kõrgeim kodumaine.

herald_1.JPG

KOHT nr 7, Amaranthe Tapperis

Tom ja Vahur hindavad kõrgelt.

Amaranthe @ Tapper

KOHT nr 6, Franck Carducci Tapperis

Meie fämili poolt kõrgelt hinnatud proge keikka-teater. OK, me oleme abikaasaga vist ka kõige eakamad hääletajate pundist.

Franck Carducci @ Tallinn

KOHT nr 5, Saint Vitus Tapperis

Fantastiline kogemus klubis. Lisapunktid Scott Reagers’i eest!

saint vitus_2

saint vitus_1

KOHT nr 4, W.A.S.P. Rock Cafe’s

Daamide lemmik, isased noogutavad heakskiitvalt takka …

W.A.S.P. ja Herald kontsert Rock Cafes

KOHT nr 3, Kadavar Tapperis

Värske kontsa, värsked emotsioonid.

kadavar_1

KOHT nr 2, Eluveitie Tapperis

Kindel 2. koht … paljude oodatuim kontsert 2015 aastal.

eluveitie_1

KOHT nr 1, Steve ‘n’ Seagulls plaadiesitlus Von Krahlis

Suht pika puuga. Plaati ei oma meist vist keegi, aga klubi livena pakuvad need “tagasihoidlikud” põhjamaa poisid midagi enneolematut. Või oli see lisa-pauer päev varem ilmunud plaadist? Paar kuud hiljem sain neid ka Haapsalus päevasel ajal suurelt lavalt nähtud, aga see jäi way kaugele klubikogemusest.

seagulls_2

seagulls_3

seagulls_1

 

 

 

Varajane jõulukink e-stoneritele

Kadavar_Horiston_TheShrine_50

Pikalt-pikalt oodatud Kadavari ja Horisonti lived ei valmistanud pettumust, vastupidi .. ja seda ülivõrdes. Lisaks eelnimetatutele astusid teisipäeval Tapperis üles ka The Shrine ja Satan’s Satyrs. Suured tänud Tõnisele korralduse eest, respect!

Ma ei mäleta kontserti kus oleksin ..

  • kõik esinejad sellise tähelepanuga otsast lõpuni ära kuulanud-vaadanud
  • nii palju trummareid pildistanud … sry topelt kaadrite päras, lihtsalt ei suutnud valida

Horisont – ainus häiriv moment oli way liiga lühike set

The Shrine – lives palju parem kui plaadilt

Kadavar – pure masterminds of psychedelic rock

Keeruline on rikkuda Kadavari pildistamise kuldreeglit, nii ka mina ebaõnnestusin eile .. jälle, sest ikka oli  75% piltidel Tiger .. ülejäänud jagunesid suht võrdselt Lupuse ja Dragoni jäädvustuste vahel. Paistab, et muidu eht sakslaslikult rahulikule Christoph “Tiger” Bartelt’ile mõjuvad Christoph “Lupus” Lindemanni kitarririfid nagu Facebooki videotest kurk kassile. Kadugu reaalsus! Ja kes ütles, et Kadavari mehed on pikad? Vale! Nad on väga pikad .. at least 2 from 3.

Kadavar_Horiston_TheShrine_54
A Headless Drummer -Tiger

 

Judas Priest @ Saku Suurhall

JudasPriest_60

See on metal showbisness oma täies hiilguses .. nii nagu see kaheksakümnendatel oli. Tõsi, siis müüdi terveid staadione täis .. mida tänapäeval vähesed suudavad. Robil kostüümid per laul, tasemel valgus, videoseinad ja tuli ka firmakas ära – Hell Bent For Leather koos Harley-Davidsoniga laval. Rääkimata klassikutest Breaking The Law, Painkiller, Turbo Lover, You’ve Got Another Thing Coming, Electric Eye jt. Richie Faulkner säras .. kõik toimis!

Motorama @ Rock Cafe

Motorama_59

Ettevalmistused olid tehtud, vaim oli valmis! Suvel Leedus Devilstone festivalil jäi Motorama etteastest kerge pettumus hinge. Vihmane jahe ilm, tuulejopedes ning tuimad tegelased laval. Rock Cafe’sse sõites sai kuulatud viimast R2 Muusikanõukogu kus ka kodumaised kriitikud tituleerisid Motorama igavaks. F…k yeah! Wrong, I was so wrong! They were so wrong! Super kontsert oli eile, väga meeleolukas ning mõnus õhtu. Tõeline lõppenud töönädala väsimuse vastane meditsiin. Ja paralleelselt kontsertelamusele saab seekord ka fotojäädvustustega üsna rahule jääda .. mis ei tähenda muidugi et mu kõrge enesekriitika silmajukuna veel piisavalt kõrge on :-)

Operation: Mindcrime @ Rock Cafe

OperationMindcrime_50

Tekst: Andres Arendi / Fotod: Mart Sepp

Queensrÿche oli/on Seattle’i üks tuntumaid progemetal bände, kes on tänaseni reliisinud 14 stuudioalbumit ja müünud neid rahvusvaheliselt üle 20 miljoni tüki. Bänd sai laiema tuntuse ’88 aastal albumiga Operation: Mindcrime, mida peetakse tänaseni kriitikute arvates ja läbimüügi põhjal üheks parimatest kontseptalbumiks läbi aegade. Rokkooper räägib narkar Nikkist, kes ajupestakse Dr. X poolt ja kasutatakse palgamõrtsukana ühe revolutsioonilise ja põrandaaluse liikumise hüvanguks. Parool „Mindcrime“ käivitab tapjainstinkti ja selle ohvriks langevad paljud poliitilised liidrid ning ka Nikki armastatu prostituudist nunnaks pöördunud (või oli see siiski vastupidi) Mary. See album sai loogilise järje 18 aastat hiljem albumiga, mil nimeks (üllatus-üllatus) Operation: Mindcrime II.

Aastal 2012 vallandati kollektiivist originaallaulja Geoff Tate, kes hiljem kohtuvaidluste tulemusena omandas ülaltoodud albumite esindusõiguse ning lõi ka samanimelise bändi. Nimekatest muusikutest koosnev OPERATION: MINDCRIME astus möödunud pühapäeva talvehõngulisel õhtul üles Maarjamaa päälinnas Rock Cafe püünel.

Kui me Mardiga Kivikohvikuse jõudsime oli curly-haired ja intensiivne ZIGGY WILD juba alustanud. Ilmselt pole seda mitteametlikult Läänemere-äärse rokiskene kõige kreisima naislauljaga bändi (tsitaat ürituse FB lehelt) vaja palju tutvustada. Noortebändi võistumängimiselt tuule tiibadesse saanud kollektiiv on tänaseks andnud väga kõvasid livesid siin- ja sealpool vabariigi piire. Muuhulgas on oldud warmupperiks Carlos Santanale. Kontserdi esimene erikülaline Iirimaalt FIRE & WATER jäi logistilistel põhjustel nägemata.

OPERATION: MINDCRIME andis ligi paaritunnise tehniliselt korraliku live. Esmalt kanti ette minevik – terve album „Operation: Mindcrime I“. Sellele järgnes valik lugusid teistelt plaatidelt. Lisaks mängiti ette ka mõned palad tulevikust ehk bändi debüütplaadilt „The Key“. See kauamängiv on esimene osa planeeritud läbiva story’ga triloogiast. Stiil on törts teine, kuid lives kõlasid need palad päris shefilt. Nagu ütlevad üleilma raskemuusika-kriitikud, siis “on tegu intelligentselt meelelahutusliku progemetal-plaadiga, eksimatust popitunnetusest laetud raju rokirünnakuga, mis tabab nii neid, kes hindavad Queensrÿche hiilgeaegade mitmekihilist ja müstilist lugu-loo-sees kõlapilti, kui uute muusikaliste vormide avastamist“. Igatahes tuleb see album nüüd kusagilt hankida ja läbi kuulata-seedida. Setlistist ei puudunud ka omaaegne hittsingel power-ballaad „Silent Lucidity“. Geoffi sõnul on tegemist ühe kummalise palaga, mille saatel on abiellutud ja mida on mängitud matustel. Selle saatel on sünnitud ja selle saatel on isegi lapsi tehtud.

Kui kontserdi esimene pool läks ilma pikema jututa, siis teisel poolajal lobises härra Tate rohkem ka publikuga. Väidetavalt saabuti Tallinnasse paar päeva enne show’d ja tutvuti põhjalikult meie pubikultuuriga. Bändi tutvustus oli põhjalik – kitarrist Scott Moughton Geoff Tate’i soolobändist, klahvpiller Randy Gane Queensrÿchest, bassimees John Moyer Disturbedist (tutvuti tsiklimeeste üritusel), teine kitarr Kelly Gray Queensrÿchest (arvutuste põhjal üle 70-aastane) ja trummidel endine AC/DC rütmimasin Simon Wright, kellega sõbruneti ammusel ajal kui Queensrÿche seda bändi soojendas. Stiilseima outfiti preemia läheb Kelly Greyle musta kaabu ja sabakuuega habemikule. Ei ole ma varem näinud metalbändi solisti vesti, lipsu, kübara ja georgemichael’ilike pruunide prillidega. Just sellisena oli laval Geoff Tate ise. Kui päris alguses tulid vokaali kõrgemad noodid veits pingutatult, siis live edenedes kandsid ülemised registrid märksa paremini. Aga võib-olla tundus see ainult mulle niimoodi või oli helimehe käpp mängus :-)

Igatahes poole kaheteistkümneks oli pidu läbi. Tüübid tänasid ühiselt publikut ja lõid sõbralikult patsu. Oleks oodanud Kivikohvikusse sel õhtul tiba rohkem melomaane, kuid eks see pühapäeva õhtu on selline tricky eetriaeg, kus tööpäevaeelne mugavus hoiab kodus kinni ning SNKT naelutab teleri ette. Soovin korraldajale edu ja entusiasmi edaspidiseks. Kojusõit kulges meeldivalt Radio Maniast mängitud Velikije Luki, Ramonesi ja Faith No More taktis. Kõrvad on viles, kuid elu on lill. Järgmiste livedeni.

Photos in this blog are not to be used without premission.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

%d bloggers like this: