Jaan Tätte “Lendajad” esietendus Naissaarel

tekst: Mailis Laht

Kõigile ei ole antud võimalust suvel pikalt puhata ja maakodus end linnamelust välja lülituda. Aga vahel tahaks ju ikkagi suvehõngu tunda . Tahaks lennata…, aga mitte eriti kõrgelt…  Just selline mõnus loominguline vaheldus ootab teatrihuvilist suvisel Naissaarel, üldsegi mitte kaugel pealinna elust.

Kui Tallinnas astuda laevale „Monica“ ja sõidusihiks valida Naissaar, võib ka sellel suvel kogeda mõnusat ja ootamatult lähedal asetsevat kultuurilist elamust suvises kastmes. Saar tervitab tulijaid mõnusalt metsiku ja kesksuviselt lopsaka loodusega. Meeldivad lillelõhnad segunevad jaheda merehõnguga. Kõlab nagu parfüümi reklaam? Selle suve parfüümiks tasub ka Naissaarel valida sääsetõrje, aga looduslikud roosilõhnad suudavad ka selle siin summutada. Sätid ennast autokasti istuma ja loksud mööda mõnusalt nukilist külateed Omari küüni poole. Teel saad imetleda nii Tallinna siluetti kui militaarehitiste ja tehnika jäänuseid.

Juba traditsiooniks saanud Nargen festival kostitab külalisi Jaan Tätte poolt selle omanäolise paiga tarvis kirjutatud näidendi „Lendajad“  ja Tormise pidunädalatega kogu juuli kestel. Tõnu Kaljuste taktikepi järgi lükkavad  „Lendajad“  oma laeva lahti Omari küünist, kokku kaheksal korral. Esietendus toimub 27.juunil.  Küün on isegi kõige palavamal päeval mõnusalt jahe, et mitte öelda külm. Pisut soojemalt riietudes ei jää küün aga millegi poolest tavalisele teatrisaalile alla ja tagab igati nauditava teatrielamuse.

„Lendajad“ on saare ja mereteemaline lihtne lugu. Seljataha jäänud meresõit veel värskelt meeles, on kerge ennast laval toimuvale merereisile kaasa sättida.  Natukene laisk ja rahulik saarekliima annab just selle õige meretaguse tunde. Ning tabad ka end varsti mõttelt, et miks peabki koguaeg nagu orav rattas tiirlema ilma, et silmapiiril eesmärk paistaks. Olgu selleks tõotatud maa või mõni käega katsutav tulemus.  „Lendajad“ on lahe suvine lugu, mis aitab omal lihtsal ja humoorikal moel meenutada elus olulisi asju, mis argipäevas kaduma kipuvad. Kõrvus jääb kumisema refrään kaugele, kaugele …. Tegelikult ei olnudki ju vaja kaugele minna, et eemalduda kammitsaist.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s