21. Wacken … tehtud!

Tehtud ja järgmine aasta kindel minek. Mõtted küll käivad, et vaataks ehk ka teistele suurematele välisfestivalidele, aga kuidagi ei taha seda kindla peale saadava positiivse elamuse ärajäämisega riskida. Piisav rännukaugus, normaalne hinnatase, turvaline, tasemel ja värvikas bändivalik, tip-top korraldus. Eks näeb mis tujud järgmine aasta on.

Natuke numbritest – üritus toimus 21. korda. Festivalil oli 75 000 külastajat (82 500 koos korraldajate, esinejate ja igasugu VIP-dega) – külakese tavaelanike arv on muidu alla 2000 inimese. Esines üle 100 bändi, kokku oli 7 suuremat lava (kui mitte rohkem). Festival kestis neli päeva. Õlletoop maksis 3,5 EUR (0,4l). Meie seltskond koosnes kuuest inimesest.

Jaht läks ka igati korda, seda nii fotosaagi kui muusikalise fiilingu poolest. Fotokott tegi küll oma rekordi (15kg+), aga õnneks on kotitassimise treening hea all. Neli päeva sellist kotti kogu aeg õla peal kanda on karm, väga. Juba teadmine, et Sul on kotis Nikon D3S ja uus 70-200mm/f2,8 VRII andsid lisajõudu.

Nännimüük on Wackenil alati tasemel olnud. Parimad särgid olid juba esimese päeva õhtuks müüdud ja mina ei näinud et neid oleks juurde toodud ühelgi päeval. Kokku müüdi väidetavalt 150 000 t-särki, st 2 särki per külastaja. Särgi hind oli 18 EUR ja võib ainult arvata kui vähe selle tegelik omahind oli antud koguste puhul. Äri missugune. Metal Market on koht kus võid meeltesegaduses poole tunniga oma paari kuu palgast lahti saada, hullem kui kasiinos. Lisaks ei saa mainimata jätta nutikaid Wackeni enda official merchandise leiutisi – rannatoolid, telgid, kummikud, mälupulgad, grillsüsi, fotoraamatud, kaelapaelad, kondoomid, vibraatorid jne.

Maksimaalne isiklik running order ehk bändide vaatamise list sai tehtud sarnaselt eelmisele aastale tihe – 47 bändi. Ja tuleb tunnistada et suutsin selle ka oma 60-70% ulatuses edukalt täita. Kahjuks tähendas see kompromisse ühe bändi põhjalikuma nautimise osas. Lemmikud sai muidugi otsast-lõpuni üle vaadatud.

Mõned eredamad ja külmaksjätvamad kogemused:

– Alice Cooperi vand trikid uues kuues ei mõjunud. Selline lasteaia etendus. Vana ise näeb ka ikka nii … vana välja. Aga respect nii pikaealise rokkimise osas.

– Mötley Crüe sai nähtud ja linnuke kirjas, kogu emotsioon.

– Iron Maiden oli hea, aga kuna oli juba ette teade et Maiden on suurel laval võimas, siis jäi nagu selline “ohhoo” efekt ära. Rahvast on nii murdu, et jube.

– Amorphis oli kuld. Ju see lähikondlaste muusika poeb kergemini hinge. Väga-väga hea.

– Ill Nino avalöögid panid 20 000 lavaesist fänni kiiresti kõrvatroppe otsima.

– Voivod oli üks isiklikke peaesinejaid ning ei pidanud pettuma. Sai neid nähtud laval, meet&greetis, VIP alal ja ……

– Arch Enemy oli parem kui Walls Of Jericho eelmine aasta. Uskumatu pauer oli showl taga.

– Grave Diggerist ei saanud sotti, paganama saksa Braveheart. Ei väärinud nagu seda tähelepanu.

– Slayer tuli ja tegi ära, see oli ka kõik. Oleks suurel laval midagi rohkemat oodatud kuigi suur lavashow pole neile vist kuagi kombeks. Isiklikult tundus Tallinna kontsert nauditavam.

– Anvil rokkis meeletult, kahjuks ei kandideeri nad maailma ilusaima bändi tiitlile, but who cares if they rock.

– Ektomorph oli üks selle aasta positiivsemaid üllatajaid. Tasub tähele panna selle pundi arengut.

– Unleashed oli teine üllataja. Väga nauditav ja raju etteaste.

– Overkill lõi rahvast energiapommiga lagipähe, nii et püksipandlad lendasid.

– WASP oli pettumus ja miskipärast tundus kohane võrdlus Alice Cooperiga. Midagi mida kuulaks silmad kinni või lavast kaugel.

– Cannibal Corpse oli samuti kerge pettumus. Oleks oodanud et laval midagi rohkemat toimub. Võimalik et selleks ajaks hakkas ka liigne väsimus juba võimust võtma.

– Immortal oli lahe ja karm. Üks parimaid elamusi festaril.

– Soulfly ajas rahva päris hulluks. Päris naljakas oli ekraanilt näha kirja – “no circlepit please” ning Max ise samal ajal ässitab rahvast – “gimme circlepit here”. Max ise oli aga jube staatiline, tundus et Tallinna pisku Rockcafe laval oli asi dünaamilisem.

– Fear Factory oli minu jaoks viimase päeva peaesineja. Lausa uskumatu milline elamuse vahe võib olla bändi kahe esinemise vahel. Pean silmas Metallica soojendamist Tallinnas ja Wackeni suurel laval esinemist.

– UDO rokkis nagu alati. Lahe oli vaadata millise “kavaga” siis nüüd suurel laval on välja tuldud. Eelnevalt on UDO-t nähtud erineva suurusega lavadel. Tuleb tunnistada et see Saksa metalõli põleb igas mootoris


Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s