Operation: Mindcrime @ Rock Cafe

OperationMindcrime_50

Tekst: Andres Arendi / Fotod: Mart Sepp

Queensrÿche oli/on Seattle’i üks tuntumaid progemetal bände, kes on tänaseni reliisinud 14 stuudioalbumit ja müünud neid rahvusvaheliselt üle 20 miljoni tüki. Bänd sai laiema tuntuse ’88 aastal albumiga Operation: Mindcrime, mida peetakse tänaseni kriitikute arvates ja läbimüügi põhjal üheks parimatest kontseptalbumiks läbi aegade. Rokkooper räägib narkar Nikkist, kes ajupestakse Dr. X poolt ja kasutatakse palgamõrtsukana ühe revolutsioonilise ja põrandaaluse liikumise hüvanguks. Parool „Mindcrime“ käivitab tapjainstinkti ja selle ohvriks langevad paljud poliitilised liidrid ning ka Nikki armastatu prostituudist nunnaks pöördunud (või oli see siiski vastupidi) Mary. See album sai loogilise järje 18 aastat hiljem albumiga, mil nimeks (üllatus-üllatus) Operation: Mindcrime II.

Aastal 2012 vallandati kollektiivist originaallaulja Geoff Tate, kes hiljem kohtuvaidluste tulemusena omandas ülaltoodud albumite esindusõiguse ning lõi ka samanimelise bändi. Nimekatest muusikutest koosnev OPERATION: MINDCRIME astus möödunud pühapäeva talvehõngulisel õhtul üles Maarjamaa päälinnas Rock Cafe püünel.

Kui me Mardiga Kivikohvikuse jõudsime oli curly-haired ja intensiivne ZIGGY WILD juba alustanud. Ilmselt pole seda mitteametlikult Läänemere-äärse rokiskene kõige kreisima naislauljaga bändi (tsitaat ürituse FB lehelt) vaja palju tutvustada. Noortebändi võistumängimiselt tuule tiibadesse saanud kollektiiv on tänaseks andnud väga kõvasid livesid siin- ja sealpool vabariigi piire. Muuhulgas on oldud warmupperiks Carlos Santanale. Kontserdi esimene erikülaline Iirimaalt FIRE & WATER jäi logistilistel põhjustel nägemata.

OPERATION: MINDCRIME andis ligi paaritunnise tehniliselt korraliku live. Esmalt kanti ette minevik – terve album „Operation: Mindcrime I“. Sellele järgnes valik lugusid teistelt plaatidelt. Lisaks mängiti ette ka mõned palad tulevikust ehk bändi debüütplaadilt „The Key“. See kauamängiv on esimene osa planeeritud läbiva story’ga triloogiast. Stiil on törts teine, kuid lives kõlasid need palad päris shefilt. Nagu ütlevad üleilma raskemuusika-kriitikud, siis “on tegu intelligentselt meelelahutusliku progemetal-plaadiga, eksimatust popitunnetusest laetud raju rokirünnakuga, mis tabab nii neid, kes hindavad Queensrÿche hiilgeaegade mitmekihilist ja müstilist lugu-loo-sees kõlapilti, kui uute muusikaliste vormide avastamist“. Igatahes tuleb see album nüüd kusagilt hankida ja läbi kuulata-seedida. Setlistist ei puudunud ka omaaegne hittsingel power-ballaad „Silent Lucidity“. Geoffi sõnul on tegemist ühe kummalise palaga, mille saatel on abiellutud ja mida on mängitud matustel. Selle saatel on sünnitud ja selle saatel on isegi lapsi tehtud.

Kui kontserdi esimene pool läks ilma pikema jututa, siis teisel poolajal lobises härra Tate rohkem ka publikuga. Väidetavalt saabuti Tallinnasse paar päeva enne show’d ja tutvuti põhjalikult meie pubikultuuriga. Bändi tutvustus oli põhjalik – kitarrist Scott Moughton Geoff Tate’i soolobändist, klahvpiller Randy Gane Queensrÿchest, bassimees John Moyer Disturbedist (tutvuti tsiklimeeste üritusel), teine kitarr Kelly Gray Queensrÿchest (arvutuste põhjal üle 70-aastane) ja trummidel endine AC/DC rütmimasin Simon Wright, kellega sõbruneti ammusel ajal kui Queensrÿche seda bändi soojendas. Stiilseima outfiti preemia läheb Kelly Greyle musta kaabu ja sabakuuega habemikule. Ei ole ma varem näinud metalbändi solisti vesti, lipsu, kübara ja georgemichael’ilike pruunide prillidega. Just sellisena oli laval Geoff Tate ise. Kui päris alguses tulid vokaali kõrgemad noodid veits pingutatult, siis live edenedes kandsid ülemised registrid märksa paremini. Aga võib-olla tundus see ainult mulle niimoodi või oli helimehe käpp mängus 🙂

Igatahes poole kaheteistkümneks oli pidu läbi. Tüübid tänasid ühiselt publikut ja lõid sõbralikult patsu. Oleks oodanud Kivikohvikusse sel õhtul tiba rohkem melomaane, kuid eks see pühapäeva õhtu on selline tricky eetriaeg, kus tööpäevaeelne mugavus hoiab kodus kinni ning SNKT naelutab teleri ette. Soovin korraldajale edu ja entusiasmi edaspidiseks. Kojusõit kulges meeldivalt Radio Maniast mängitud Velikije Luki, Ramonesi ja Faith No More taktis. Kõrvad on viles, kuid elu on lill. Järgmiste livedeni.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s