Concert Photography,Music Photo,music photography

Bongzilla live @ Rockstars

28. mai 2017 martsepp Lisa kommentaar

Music Photo

Tallinn Music Week 2017

5. apr. 2017 martsepp Lisa kommentaar

Von Krahl, photo by Mart Sepp

Wolfredt @ Renard Coffee Shop, Photo: Mart Sepp

Renard Coffee Shop, Photo: Mart Sepp

Fallen Flaggs @ Renard Coffee Shop, Photo: Mart Sepp

Renard Coffee Shop, Photo: Mart Sepp

White Sparks @ Renard Coffee Shop, Photo: Mart Sepp

PH @ Renard Coffee Shop, Photo: Mart Sepp

Renard Coffee Shop, Photo: Mart Sepp

photo by Mart Sepp

Concert Photography,Music Photo

Kreator, Sepultura & Soilwork @ Rock Cafe Tallinn

20. veebr. 2017 martsepp Lisa kommentaar

February 2017 @ Estonia, Tallinn

Concert Photography,Music Photo

Amon Amarth @ Rock Cafe Tallinn

20. veebr. 2017 martsepp Lisa kommentaar

December 2016, Estonia – Tallinn

Music Photo,music photography

Conan @ club Rockstars

20. veebr. 2017 martsepp Lisa kommentaar

October 2016, Estonia – Tallinn

Concert Photography,Music Photo,music photography

Damnation Plan @ Tapper

24. sept. 2016 martsepp Lisa kommentaar

damnation_plan8

… and Suicidal Angels

Concert Photography,Music Photo,music photography

Devilstone 2017 – 362 days and counting

19. juuli 2016 martsepp Lisa kommentaar

Can’t get enough ode to Positivus festival from mainstream media this weekend? Well, instead I’d like to praise Lithuania and the lithuanians for organizing a festival like Devilstone! And that’s for 3 reasons:

1) The most friendly and talented people are present there. This is a festival where you don’t need to ask for help if you need it (in my case setting up an awning at the camping area) .. instead you get offered one. People are positive and tolerant, simply just happy. Lithuanians know what active partying should look like. It’s easy .. moshing and singing all night long, active sports during daytime while knowing what responsible drinking means. Beer was flowing cheap, but I didn’t see a single totally drunk metalhead @ Devilstone. It seems like the locals have talent for everything .. everyone seems to have art, photography and/or musical talents. I had an astonishing unplugged concert just behind my tent @ 4 o’clock at night. It was perfect except for the occasional female bone thrilling screamo. Compared to big international festivals where theft is becoming more and more an issue, I felt 100% secure as a visitor during Devilstone.

2) A wide range of musical styles, interesting bands and astonishing performances. I paid my attention to Death Hawks (sadly I only got there for the last song), 2 men powered Mantar, chill music by The Soft Moon, Estonian band Holy Motors, doomy Mammoth Weed Wizard Bastard, post rock act Lost In Kiev, indie sound like Esben And The Witch, Norwegian black metal band Den Saakaldte, power-heavy metal group Alpha Tiger, another “large stadion look-a-like” post-rock show by Tides From Nebula, no words to describe Batushka, “live of the year” candidate show by A Place To Bury Strangers, brutal Napalm Death, sludge by Dopethrone, energetic The Entrepreneurs, stoned 1000Mods, “show worth the 1000km trip” by Uncle Acid And The Deadbeats, thrash-punk Toxic Holocaust and of course dark lords from Behemoth.

3) Even if you think you’ve experienced it all .. then noooo, there’s always new surprises waiting for you around the corner at Devilstone. The festival is in constant progress, but still managing to keep its atmosphere homelike. Free-to-play piano to release Your creativity, outstanding catering experience starting from hand-made burgers, pancakes to stone oven pizzas .. not to mention the wide selection of beers with relatively cheap prices (2-2,5EUR), popular board games, volleyball and football tournament, adventure park, night cinema, sproatic performances, open discussion panels, MC Growl contest etc.

See U @ Delvilstone 2017 and sry for my rusty English. I’d rather shoot than write

Concert Photography,Music Photo,music photography

Hellfest 2016 @ Clisson, France

27. juuni 2016 martsepp 2 kommentaari

Järjekorras neljas Hellfest kogetud. Reisiseltskonnaks Eesti MetalTraveli punt ning bussijuhiks traditsiooniliselt Riho. Ilmaga vedas, esimesel päeval paar sabinat ja korra padukas .. muidu vihmatu ja ideaalne pilvetaguse päikesega festivaliilm. Tuleb tunnistada, et Hellfest jätkab endiselt arengukõvera tõusval poolel. Rohkem rahvast, rohkem ägedaid atraktsioone, bändid hetke kuumimad ja eelmiste aastate pisivead korrigeeritud (väga ebaprantslaslik). Suurim silmaga nähtav muudatus oli toimunud Warzone alal, mis oli täielikult ümber ehitatud. Uus ala koosnes kahest osast – lava koos oma esisega ning toiduala mille naelaks Lemmy ausammas, mis nägi kaugelt välja nagu kodune Russalka. Oluliselt oli paranenud Warzone ligipääs ja mahutavus, aga sellegipoolest löödi plats olulisemate esinejate puhul sarnaselt eelmiste aastatega puupüsti täis. Teine koht mida täiendatud oli Hellcity plats .. mõned hooned olid juurde tekkinud.

Kes teab mitmes sünnipäevaistumine sai peetud Pariisi HardRock Cafe VIP-i ruumis .. või mingis sarnases 2 korruse saalis. Arvestades Prantsusmaal toimuvat suursündmust oli järjekord 2+ tundi, aga miski hetk lõime tähtpäeva kaardi lauda ning nii meid sinna Albaania – Prantsusmaa vutimängule kaasaelavate VIP-ide juurde sokutati. Sõime hirmkalleid kartulikoori ja burksi.

photo by Mart Sepp

Ise võtsime seekord abikaasaga festivali asja veidi rahulikumalt, nautisime kolmel päeval lähemalt 24 bändi (mida on eelmiste aastatega võrreldes ikka vähe), bussis riskigruppi ei moodustanud, tegime asju mida varem polnud teinud jms. Nt said mul vabandused otsa miks mitte vaaterattale minna ja proovisime prantslaste “muruplatsi unenäod” ära. Kolmandal päeval avastasin, et pole ühtegi pealava bändi lähemalt kuulanud/vaadanud .. sai siis Tarja ja Amon Amarth ette võetud. Kogemustest tulenev checklist sai pea perfektselt täidetud. 1) telkla koht ca 40 inimesele välja võidelda ja hoida; 2) kohalikust supermarketist varusid täiendada (feil: varikatused olid läbi müüdud); 3) Turvakapp hankida; 4) Pesemisala käepael hankida; 5) Cashless kaart laadida söögi-joogi tarvis; 6) merch hakida kuniks veel valikut; 7) grupipilt teha. Krt, selline listi tegemise asi on tegelikult puhkuse ajal üsna häiriv 😦

photo by Mart Sepp

Bändidest sai lähemalt üle vaadatud – ära kuulatud: Monolord (hommikul kõhule hea), Dust Bolt, Wo Fat, Solefald, Havok, Earth, Inquisition, Melvins, Sunn O))), Myrkur, Mantar, With The Dead, The Toy Dolls, Goatsnake, Hermano, Fu Manchu, King Dude, The Vision Bleak, Unsane, Kadavar, Taake, Rival Sons, Walls Of Jericho, Grand Magus. Ehk siis valdavalt Valley lava repertuaar. Kõige sügavama mulje jätsid Fu Manchu, Kadavar, Mantar, Hermano ja muidugi Toy Dollsi ajal käinud möll. Kadavar oli ikka kohe uskumatult hea. Ja The Toy Dollsi publiku kaasakiskumisvõime on ikka uskumatu. Nende Nellie The Elephant äratab üles tukkujad (võimalik et ka surnud) ning paneb ka kõige ontlikumad festivalinautlejad pöörastuma. Mainimisväärselt head olid veel Monolord, Wo Fat, With The Dead, Rival Sons, Goatsnake. Pettumuseks kujunesid Melvins, King Dude ja Sunn O))). Viimased kaks aga pigem isikliku konditsiooni puudumise tõttu. King Dude ei mõjunud päeval ja olematu lavategevuse tõttu, Sunn O))) saund pani küll peldikud keema, aga ju siis enda meelteseisund polnud asjakohane. Meeldetuletuseks lavade temaatikad – Valley: stoner, doom; Altar: thrash, death; Temple: black, gothic, folk; Warzone: purn ja igasugune core; pealavad: päevased “kohatäitjad” ning õhtusöögiks maailmanimed.

photo by Mart Sepp

On aga asju mis Prantsusmaal ei muutu .. no prantslased. Kellele jätkuvalt ilgelt meeldib seista järjekordades, kuigi saaks ka ilma. Kes ei mõista üldjuhul üle kahe sõna inglise keelt. Kes on läbi ja lõhki sõbralikud ning viisakad peale seda kui nad on Sulle otsa jooksnud või peale astunud. Kes on nii edevad, et .. ma ei oska kohe siia võrdlust tuuagi.