Järjekordne Rabarock ühel pool. Seekordne esinejate list ei olnud isiklikult vast kõige huvipakkuvam, aga eks see ole maitse asi. Peaesinejad The Stranglers ja Andrew W.K. olid kindlasti nägemist-kuulmist väärt. Aga nagu igal festivalil oli ka üllatusi, nii positiivseid kui kahjuks ka pettumusi.
Stiilipuhta mälestuse jätsid soomlaste Reckless Love ja Lapko. Kõige rajumad hetked pakkus Läti “metsatöll” Skyforger. Kõige positiivsema üllatuse korraldas The Experimental Tropical Blues Band. Kolmeliikmeline punt korraldas telgilaval sellise möllu et isegi alati tõsine helimees muigas oma pukis. Finaaliks pakuti väikest “surakat” keelele, kaelale ning rinnale .. endale, mees- ja naisfännidele. The Stranglers pakutav oli oodatult kvaliteetne. Sama oodatlt nagu Andrew WK pöörase tempoga peorokk.
Bändidest olid kõige nauditavamad Nevesis, Electric Wizard ja NoMeansNo. PIL ei olnud halb, aga live kohta liiga staatiline.
Rabarock oli lahe, aga tahan vana Rabarocki KA tagasi. Mulle meeldis Rabarock, mis ei püüdle Rock Summeriks. Mulle meeldis alternatiivsem Rabarock, mis ei püüdle publikurekordite poole.
Milline on parim positsioon kontserdil valitsevaid emotsioone tajuma? Lava ees? Või siis hoopis lavalt?
Rabarocki esimesel päeval esinenud Mustaschi ajal sai seda kogeda Eesti üks omanäoliseim kontsertfotograaf Kristel.
Ai kus fännid on Sinu peale kindlasti kadedad. Kristel, jaga pilte 🙂
Praktiliselt terve päev möödus pidevas vihmasajus. Pendulumi ajaks andis korraks kuivemat hetke. Mis Pendulumi puudutab, siis suutis esimese päeva peaesineja hoolimata lava ette tekkinud mülkast ning jahedast olust leida kiirelt üles eesti rahval kiivalt peidetud tantsunupu.
Raskema muusika austajatele tuli aga kulda väiksemalt lavalt kui esinesed elektrivõlurid UK-st (Electric Wizard).
Uus festivali platsi paigutus oli hea.
Photos in this blog are not to be used without premission.
Live Music & Nature by Mart Sepp 