Some may disagree, but I think it was the roughest and fastest live show with maximum energy @ Tallinn Music Week 2016!
Sildiarhiiv: Von Krahl
Steve ‘N’ Seagulls @ Von Krahl
The Trooper, Holy Diver, Thunderstruck, Iron Man jt koverdamine on kindla peale minek. Steve ‘N’ Seagull suudab siia lisada aga oma originaalse panuse. Ja see panus ei ole lihtsalt ebatraditsiooniline pillivalik mille alusel nad Facbeookis populaarsust on kogunud. Lives oli asi parem, palju parem. Von Krahli saal meenutas vast Eläkeläiste humppa tantsustuudiot, tõsi päris oma muusistiili leiutamiseni pole Steve ‘N’ Seagull veel jõudnud, aga aega veel on. Kuuldavasti on nende debüütplaat Soomes ühe päevaga edetabelite tippu jõudnud.
Järgmine samm palun …
TMW 2014, R2 Live @ Von Krahl
White Hills – a journey through time & space
Tõeline kosmoserännak. Fanastiline kontsert! See bassikäik, jõulised trummid, dünaamiline taustavihin ja “nähtavus 2m” lõid kokku nauditava terviku. Way-way parem kui kodus plaadi pealt kostab.
Ma pole vist nii keerulistes oludes kontserti varem pildistanud. Pime ja tossune … ei mingit kontrasti. Andke andeks see piltide mürasus ja üle-teravustamine. ISO 8000-10000 korral ja maksimaalselt lahtise avaga flashivate valgusvihkude taustal tulistades on see parim mida koos tugeva järeltöötlusega suutsin. Need pildid ei peegelda valitsenud õhkkonda vaid on “järele aidatud”.
Tallinn Music Week, Friday @ Von Krahl
Sinine – plaadiesitlus @ Von Krahl
Efterklang Von Krahlis
R2 Live Von Krahlis, TMW 2. päev
Pimedus ja ruumipuudus on Von Krahli miinused. Vahetu kontakt publiku ja esineja vahel ning loominuguline õhkkond on plussid. TMW teine päev osutus üle ootuste positiivseks kogemuseks.
Kõik kuulatud-nähtud esinejad olid tasemel, ainult Queennative pani õlgu kehitama. Oli nähe, et endast anti maksimum ja rohkemgi. Lendas sulgi ja kanu.
Fotograafia alased märkmed:
Võiks öelda, et Von Krahli kitsad olud ning madal lava sundisid haarama lainurka. See oli juskui teine armumine .. vist. Kui 24mm+ fokaal-kauguselt pildistades sätid enne päästikule vajutamist kaadri kompositsiooni, jälgid valgust ning ootad esineja emotsionaalset valangut, siis nn “super” lainurgaga actioni pildistamine on lõdvestav. Anyway jääb kaader palju kirjum ning taustale soovimatuid objekte. Igatahes jäin tulemusega väga rahule, sest pildid oli tavapärasest palju dünaamilisemad. Ma pole päris kindel et esinejatele see sama nauditav oli, kui neile kaamera nii 30 cm kaugusele sättisin, aga püüdsin oma tegemistega neid minimaalselt häirida. Samuti hoiduda publiku segamisest oma staaride fännamisel.
Pildistamiseks kasutasin peamiselt 14-24mm/f2,8 ja 85mm/f1,4 objektiive, teatrisaalis ka 24-70mm/f2,8 ning 70-200mm/f2,8. Kuna valdavalt valitses mõlemas saalis valgusenappus, siis tuli kohati isegi ISO 6400-ni välja minna. Patuga pooleks sai korra ka välku kasutatud, aga see tulemus polnud rahuldav.