Nepal (varem ka Nepaal) paikneb sisuliselt Hiina ja India vahel. Riigi põhjaosas laiutab suur osa Himaalaja mägedest ja siin asub 10-st maailma kõrgeimast tipust koguni kaheksa. 40% Nepali pindalast asub kõrgemal kui 3000m. Riigi pindala on 147 181 km2 ja rahvaarv ca 27mln. Pealinnas Kathmandus elab ametlikult ca 850 000 inimest (mitteametlikult aga ca 2 mln). Linn asub 1350m kõrgusel orus ning seda ümbritseb 2500-3000m küngaste ring (kohalikud nimetavad mägedeks ainult valgete tippudega isendeid). Alates 2008 on Nepal föderaalne vabariik ning samal aastal valiti ka riigi esimene president.
Nepali poliitiline maastik killustunud ning riigis valitseb suur korruptsioon. Nt kohalik abiellumisluba = 3 kuud mõttetut jooksmist ning paberite ajamist + 1 pdl Black Labelit. Valitsuse suured eesmärgis kipuvad jääma tühjadeks lubadusteks. Viimastel valimistel välja käidud kümnest suurest projektist vaid kaks pidid enam vähem graafikus olema. Niigi vähese usaldusega valitsust õõnestavad opositsioonis olevad kommunistid, kes oma streikidega ettevõtjaid pahandavad – jälle vaba päev või suur maantee liikluseks suletud. Valitsev usk on hinduism, mis kuni 2006a oli põhiseadusest tulenev. Ametlik riigikeel on nepali keel, aga enamus noori saab hakkama inglise keeles suhtlemisega.
Nepal on üks maailma kümnest vaeseimast riigist. Keskmine kuupalk on 9000 kohalikku ruupiat, mis on ca 81 EUR. Umbes 800 000 nepallast töötab töölistena, autojuhtidena, valvuritena, koristajatena ja kokkadena välismaal, neist 200 000 Lähis-Idas. Nad saadavad igal aastal oma perekondadele umbes 800 miljonit USA dollari väärtuses raha. See on riigi oluline elatisallikas. Sisuliselt on nepallased Lähis-Idas orjatööl, kus tüüpiline leping on 3a pikkune ning palk makstakse välja lepingu lõppedes, vahepeal saad elatisraha et hing sees püsiks. Paljud ei pea seda perioodi aga vastu või siis juhtuvad ettevõtted pankrotti minema.
Vaade Kathmandule Swayambhunath templist
Vaade Kathmandule Nagarkotist
Vaade Kathmandule Nagarkotist
Vaade Kathmandule Nagarkotist
Vaade Kathmandule Haatibanist
Vaade Kathmandule Shivapurist
Vaade Phewa järvele Pokharas
Vaade Peace templist Phewa järvele Pokharas
Natuke hinnaorientiiridest … 1L pudelivett maksab 20 ruupiat (20 senti) -> kraanivesi ei ole joogikõlbulik, vähemalt mitte turistide seedimisele. Korralik restorani söök kahele ca 2000 ruupiat (19 EUR). 5 GB mobiilset internetti 1999 ruupiat (19 EUR). 0,5L Coca-Cola / Fanta / Sprite 65 ruupiat (60 senti). Mitte tipphooaja OK hotellituba kahele per ööpäev 2000 ruupiat (18 EUR). Vaatamisväärsuste pilet välismaalastele 200-1000 ruupiat (2-9 EUR). Taksosõit pealinnas päeval 300 ruupiat ja öösel 500 ruupiat (3-5 EUR. Pudel õlut (650ml, Carlsbergi vabriku toodang) maksab poes 220-300 ruupiat (2-3 EUR) ja toitlustusasutuses 350-500 ruupiat (3-5 EUR). Majaabilis(t)e hind (3-kordne maja, 3x nädala) 7000 ruupiat (65 EUR) kuus. Uue isikliku sõiduki soetamine on Nepalis hirmkallis -> tänu kohalikele maksudele tuleb tegelik lõpphind ca 200% kanti. Seepärast on üldine sõidukite pilt, just teenindav transport ja töömasinad, aastatest 20+ tagasi. Eriti silmapaistvad on Tata raskeveokid mis pärinevad väidetavalt aastatest 1960-70. Tossavad nagu Maardu korstnad (kunagi), mäest üles venivad nagu teod ja nii 200 KM tripi peale näeb neid 5+ ühikut teele jäänuna … kas siis avarii või muu tehniline rike. Kusjuures remont käib keset mägiteed ja ikka nii et vajadusel ka käigukast maha võetud või mootor teele lahti kistud. Vajadusel 4-5 päeva jutti. Sõiduautode markidest on üle prahi muidugi India Tata’d ja Mahindrad .. sekka Hyundaid, Kiat. Kohalikud taksod on kõik vanad Suzuki Marutid, mis suuruselt on nii pool VW Golfi .. minu valik oli kas sõita kere küljeaknast väljas või pea laes, nii et ei saa aru kus linnaosas parajasti oled, ka tagasistmel oli abikaasal sama mure.
Erinevat tüüpi ühistransport. Peatus seal kus vaja, uksed alati avatud.
Kohalik liikluspolitseinik
Aloo autojuht
Pealelõunane vaikne liiklus Kathmandus
Pealelõunane vaikne liiklus Kathmandus
Avarii vältimine on alati väikseima mure
Iga raskeveok on unikaalne nii välimuse kui signaali poolest
Long live BM!
Antud juhul Road Star, teinekord loosungiteks Need For Speed vms
Kohalik takso Suzuki Maruti
Külabuss
Reis sai ette võetud endise lähedase kolleegi Aloo (kohalik hüüdnimi mis tähendavat kartulit -> väga sobiv eestlasele :-)) küllakutsel, kes on oma tänaseks missiooniks võtnud Nepali suuremates linnades äriklientide fiiberoptikaga varustamise äri korraldamise, ilma fiibrita meil ei liigu ju. Seda siis kohapeal kõige tuntuima telko ettevõtte ridades .. mis muide on üldse Nepali tuntuim äriettevõte. Linnaegend räägib, et kui ettevõtte töötaja leiab omale ka elukaaslase samast ettevõttest, siis oled eluks ajaks majanduslikult kindlustatud. Teine tuntud ettevõte on muidugi kohalik Coca Cola vabrik.
Reisiks lennupiletid sai soetatud sooskampaaniaga (miski 500-600 EUR vahel oli per naase edasi-tagasi, tava suurusjärk 700EUR+ kandis) aasta alguses ning reisuajaga augusti esimesse poolde. Ehk siis läksime riski peale välja ja olime teadliku kohapealses vihmaperioodist. Ilmaennustus näitas päev enne reisi kõigil päevadel ca 30C* temperatuuri ja vihma tõenäosust üle 90%, millest vaid 3 päeva ilma äikeseta. Kohapeal asi nii hull ei olnud, üle päeva käisid Kathmandu orust üle hoovihmad, sageli öösiti. See tõi valgenahksele põhjamaalasele natukenegi leevendust temperatuurilanguse ja tolmu mahalöömisega. Plusspoole võib sellel aastaajal Nepalis lugeda aga lopsaka looduse .. tohutu rohelus, imelised riisipõllud ja nende umbrohi kanep kasvab iga nurga peal. Millest aga ei ilma jäime olid valged mäetipud. Kõik need Kathmandu või Pokhara oru hunnitud vaated, kus taustaks valgete mäetippude rivi, jäid meil nägemata. Ütleme, siis et oru ulatuses oli pilt olemas, aga 600KM eemal olevad valged hiiglased jäid nägemata. Loomulikult lõime abikaasaga peale maavärinat reisi osas kõhklema, aga Aloo sõnul oli asi kohapeal piisavalt turvaline. Nii üle nädala 4-5 palliseid tõukeid veel esineb, aga neid ei panevat tähele (ja ei ületa uudisekünnist). Kõige suuremat ohtu kujutavad endast pragunenud ehitised, eriti kehvema ehituskvaliteediga kõrgemad elumajad, mis on küll elamiskõlbmatuks muutunud, aga püsivad veel kuidagi tugede najal püsti. Lisaks oli Aloo kolinud just korterist uude turvalisse majja (õigem on öelda 3-korruselisse villasse … Villa Aloo kõlab ju hästi?).
Nepali inimesed on rahumeelsed, lahked, ilma otsese sunnita “mitte väga töökad” ja hästi perekesksed. 190cm ja piisavalt priske valge mees tunneb end seal väga turvaliselt .. nii mägikülades kui öises pimedas vanalinnas (Thamelis). Samas tuleb mainida, et sarnaselt paljudele turismipiirkondadele on nepallased üsna osavad manipulaatorid. See “mul on homme silma operatsioon” jm jutud ei ole väljakannatamatult pealetükkivad, aga kui Sa oled suht ainuke valge turist ja lisaks kasvult silmapaistev, siis on ikka üsna keeruline väiksematest ruupia kupüüridest mitte lahti saada. Küll üks sokutab end giidiks, teine tahab pilti tega ning kolmas saadab lapse raha küsima.
Abikaasa luges sõidu ajal miskit Nepali reisiraamatut ning viis end kohalike kommetega kurssi. Mulle jäi ainsana meelde seik millega kohalikud poodnikud oma staatust näitavad -> seisa keset päeva oma poe ees, käed puusas ja särk üles tõstetud nii, et saad vatsaga oma jõukust välja näidata. Loomulikult, et mida suurem kõht, seda kõvem ja jõukam mees oled. Kusjuures see ei olnudki linnalegend, päris palju võis seda täheldada, eriti maakohtades. OK, ei hakanud võõral maal ülbama ja selles osas kohta kätte näitama 🙂 Väga tavapärane on kauplemine (tingimine tänavakauplustes) ning paari-kolme päevaga saab selles üsna vilunuks juba. Last price my friend! Kui kohalikus maalikoolis tehti meid kiirelt rahast lagedaks (meistri tehtud “wheel of life” .. ok, loodame et meie kunstikooli tudeng oskab seda hinnata), siis kashmiiri sallidega saime lõpuks väga hea diili (omast arust).
Bouddhanath stupa
Kohalik muusikaäri
Lõunani hoovihm
Bouddhanath stupa
Kõik elektrikaablid on veetud niimoodi …
Avalik pesemiskoht
Bhaktapur
Ehitusmaterjali sorteerimine
Bhaktapur
Bhaktapur
Hea kraam on kõrvale pandud
Bhaktapur
Kohalik äritänav
Kivisütt saab osta väikeste kilekottide kaupa
Hoov
Kohalik turg
Kohalik turg
Igal koolil on oma vorm mida kantakse uhkusega
Kohalik turg
Kohalik turg
Kohalik turg
Kohalik turg
Kohalik turg
Durban Square
Durban Square
Durban Square
Durban Square
Üldmulje on, et Nepali elanik on õnnelik ja eluga rahul (pole muret pangalaenu, parkimiskoha, elektriarve, juuksuriaja jm sellise pärast). Elu ei paista kohapeal ka liialt raske olevat. Isegi koerad on rahumeelsed ja õnnelikud .. magavad pool päeva keset sõiduteed või rentslit ning muret pole miskit. Paistab et Nepalis ongi ainult üks koeratõug, kes on selline hundikoera sarnane aga lühema karvaga ja väiksemat kasvu. Värvivalikus ainult oranz-pruunikad või must laigulised variandid.
Ahjaa, ainus mure on kohalikel seoses mobiilidega … endal pole korralikke pükse jalas, ega muud süüa peale riisi, aga mobiil on tutikas iPhone ning vähemalt Facebooki data paketiga. Hinnavõrdluseks et uue õunafirma isendi saab Euroopa hinnatasemest nii 100-150 EUR soodsamalt.
Aloo
Nepali daamid
Kohalik sõdur vaatamisväärsust valvamas
Healing Pot’i sessioon
Kohalik maalikool, 10 aastaga meistriks
Kohalik maalikool, 10 aastaga meistriks
Kohalik maalikool, 10 aastaga meistriks
Kohalik kashmiiri sallide äri
Nepaali külalapsed
Nepaali külalapsed
Maavärina tagajärjed olid näha nii Kathmandu kui Pokhara linnades, mida külastasime, kui ka väiksemates külades. Linnades olid kõige rohkem kannatada saanud templid, vanemad tellismajad ning Kathmandus eelnimetatud suuremad kortermajad. Kvartalite kaupa kokku kukkunud piirkondi linnades ei täheldanud, kuna epitsenter oli nendest eemal olnud. Veel paar nädalat tagasi oli suur osa mäge Pokharas Phewa järve kukkunud ning muutnud selle vee mudaseks ja läbipaistmatult kollaseks. Maavärina tagajärgede likvideerimine läheb jube vaevaliselt. Jätkuvalt käib veel rusude sorteerimine, paljud majad ja templid on lihtsalt toestatud ja ootavad justkui oma kokkukukkumise hetke. Telklaagrid on valdavalt kokku pakitud aga ei paista kuskilt (nii väidavad ka kohalikud ise) et rahvusvaheline abi oleks reaalselt lihtsa nepallaseni jõudnud.
purustused Swayambhunath templis
purustuste likvideerimise raskem osa on naiste kanda
purustused Pashupatinath templis
purustused Bhaktapuris
purustused Bhaktapuris
purustused Bhaktapuris
purustused Bhaktapuris
Aloo endine korter asus siin majas, mis tänaseks on elamiskõlbmatuks kuulutatud
purustused Durban Square’l
purustused Durban Square’l
purustused Durban Square’l
Igapäevasel reisimisel oli meile abiks Aloo autojuht. Igale Nepalis mõnes rahvusvahelises asutuses töötavale valgele on üldjuhul määratud kohalik autojuht. Linnapildist on need hästi äratuntavad kui puhtamad ja moodsamad sõidukid ning reisijate paigutuse tõttu. Ütleme nii, et Nepalis edukaks ning turvaliseks liiklemiseks Sa lihtsalt vajad kohalikku autojuhti koos piisava osavuse ja nahhaalsusega. Liiklus on eurooplase mõistest lihtsalt üks suur kaos .. liigeldakse vastavalt vajadusele igas sõidusuunas (ka liikluskorraldus on meiega võrreldes iseenesest vastassuunaline), sõiduread on tundmatu termin, kehtib suurema sõiduki õigus kus ahela viimasel astmel on jalakäija. Ülekäigurada on lihtsalt üks jõulukaunistust asfaldil. Üle tee saamise protseduur on selline et kui on piisav arv ülekäiku ootajaid kogunenud, siis lihtsalt astutakse ühiselt teele .. ükskõik kus. Suure valge mehe puhul aitab ka lihtsalt teele astumine ning käe resoluutne tõstmine. Alguses on soovitav seda silmad kinni teha, aga pärast harjub ära. Ei tea kas see on valge inimese hirm või hakkasid mopeedi – väikesõiduki juhid oma vahendi tervise pärast muretsema, igatahes see töötas. Linnades liiklusõnnetusi kusjuures ei näidnud, kuidagi see suur segadus igatahes toimib, koos rohke signaaliga aga siiski toimib. Üks põhjus on kindlasti ka madal sõidukiirus, mille tingivad liikluse tihedus ja teeolud.
Laias plaanis tegelesime kohapeal kultuuriväärtustega tutvumisega (templite tuurid), linna kaubanduse ja ööelu uurimisega.
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Swayambhunath Temple
Bouddhanath stupa
Bouddhanath stupa
Bouddhanath stupa
Bouddhanath stupa
Bouddhanath stupa
Bouddhanath stupa
Bouddhanath stupa
Bouddhanath stupa
Pashupatinath Temple
Pashupatinath Temple
Pashupatinath Temple
Pashupatinath Temple
Pashupatinath Temple
Pashupatinath Temple
Pashupatinath Temple
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
Bhaktapur
The Peace Temple
The Peace Temple
The Peace Temple
Simalchaur Syampati
Simalchaur Syampati
Simalchaur Syampati
Simalchaur Syampati
Simalchaur Syampati
Simalchaur Syampati
Viisime elevust kohalikku külaellu.
Õlu on jõukate jook, õllepudel aiakaunistuses on eliit majapidamise tunnus
Koerte siesta
Kui majaesine on veel kuidagi, siis tagant vaadates sinna küll sisse ei julge astuda. Prügikast on aken.
Kivi on ikka parim katusekinnitus
Nii käib nõude jm pesu
Kohalik noorte jalkavõistlus, kusjuures ametlik … vilemehega ja puha.
Lisaks tegelesime eestlaslikult matkamisega (nii 10+km päevas). Üsna pea meenusid meie kodused lauged matkarajad ja öösiti nägid unes treppe/mäkketõususid. Riided olid üldjuhul nii läbi higistatud, et see enam ei häirinudki. Nende mäkke ronimiste juures oli üks positiivne moment. Üldjuhul oli mäe otsas lisaks hunnitule vaatele ka korralik resort ja restoran … st külma õlut, maitsvaid aloo’sid erinevates vormingutes ja kanalihaga momo’sid (hinkaalid või lihtsamalt öeldes aurutatud pelmeenid). Teine variant mäe otsas on mõni budistide tempel, mis on oma kuldsete katuste ja õhkkonnaga samuti väga kogemist väärt.
vaade Swayambhunath templist Kathmandus
Nagarkot
Nagarkot
Nagarkot
ise ei tarbinud, suveniiriks ei toonud .. lihtsalt vedelesid igal pool
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Haatiban
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Shivapuri Nagarjun National Park
Dhulikhel … teel Simalchaur Syampati templisse
Dhulikhel … teel Simalchaur Syampati templisse
Dhulikhel … teel Simalchaur Syampati templisse
Dhulikhel … teel Simalchaur Syampati templisse
Dhulikhel … teel Simalchaur Syampati templisse
Dhulikhel … teel Simalchaur Syampati templisse
Üks sürr koht Kathmandus on Garden Of Dreams. Keset linna kaost on üks kena aed (loomulikult piletiga), oravad jooksevad murul ringi, hommikusöök koos värske mango mahlaga on võrratu.
The Garden Of Dreams
The Garden Of Dreams
The Garden Of Dreams
The Garden Of Dreams
The Garden Of Dreams
The Garden Of Dreams
The Garden Of Dreams
The Garden Of Dreams
The Garden Of Dreams
The Garden Of Dreams
Kahepäevane tuur sai ettevõetud kuulsasse Chitwani loodusparki, varahommikune elevandimatk, krokodilli jõe tuur jms. See elevendivärk on ikka paras turistikas. Ronid puki otsast tegelasele selga ja kannatad selle kõikumise ära. Meid pandi abikaasaga kokku ühe pisikese asiaadist poisi ja sama suure vanaisaga. Loomulikult kiskus asi korralikult kiiva vihmametsas trampides. Giid näitas metssiga ja hirve … no rhino … jäi üle vaid haigutada. Tiigrist võis ainult unistada. Krokodilli jõe tuur oli aga üsna adrenaliinirohke. Sõit toimus kerges ja kitsas ühepuupaadis, kus oma seitse+ reisijat ja kestis ligi 30 min. Kästi olla väga vait ja hoida täpselt tasakaalu. Kokku nägime miski seitset krokot kes eriti ei liigutanud .. võimalik et turistitopised.
Sellised gekod sadasid majutusasutuses laest alla .. ikka oma 15cm pikad
Krokodillisööt
Pokharas sai ka Alooga kõrtsukultuuriga tutvust tehtud ja kohalikku live bändi nauditud. Kahjuks valdavalt tuttavad koverid ja kohalikku hõngu jäi puudu. Õhtu lõppes igatahes Rage Against The Machine ja Killing In The Name Of saatel -> lavaees 50 hulluks läinud 150cm pikkust nepallast ja suur valge mees + 2 turvameest asja pingsalt jälgimas. Just, ei saanud ju lasta juhtuda et purjus valge mees komistab ja endale viga teeb, kohalikest polnud kellelgi muret. Kõik läks aga õnnelikult, tegime koos pilti ja pärast talutati mind oma kohale ja puha :-). See kohalik rumm täitsa toimib. Välismaisest kallist alkoholist soovitati eemale hoida kuna pooltel juhtudel on see võltsing ja hommikuks on karm peavalu tagatud.
Phewa järv Pokharas
Järvetaguste igahommikune koolitee
Phewa järv Pokharas
Phewa järv Pokharas
Kalamehed Phewa järvel
Phewa järv Pokharas
Phewa järv Pokharas
Rannavolle
Selline näeb välja kohalik soodne hotell Pokharas
Phewa järv Pokharas
Vesijalgrattad
Vaade Phewa järvela ja Pokhara linna The Peace Temple platvormilt
Vaade Phewa järvela ja Pokhara linna The Peace Temple platvormilt
Vaade Phewa järvela ja Pokhara linna The Peace Temple platvormilt
Devi’s Fall Pokharas
Välja sai trackitud Kathmandu kohalik kuulsaim rockiklubi Purple Haze. Korra oli ka plaan ühele tõelisele moshpit’i kontsale minna, aga see toimus kl 12 – 18 päeval!!!
Omaette peatükki väärib minu kinnisidee realiseerimine .. hankida Nepalist kohalikku rokk ja raskemuusikat. Seda nii endale kui sõbrale sünnipäevakingiks. Esimene nädal möödus edutult. Ei ole Kathmandus Laseringi või Terminali, on ainult buddha casette shop laadsed asutused mis on täidetud lääne raskemuusika ja kohaliku mediteerimist abistavate üllitistega. Soovile osta kohalikke rokk/metal bändide loomingut, vastati et sellist muusikat siin pole. Eestlane ei jäta aga jonni ja Purprle Haze’i külastades sai kohalikel nööbist kinni võetud. Jutt sama, et ainuke kust neid saad ongi need buddha casette shop laadsetest asutustes vanalinnas (Thamel). Loetleti nimesid Robina N’ Looza, 1974AD, Monkey Temple, Mantra ja Urga Karma. No jäävad need jee meelde. Viimases hädas leidsin oma probleemile lahenduse klubi seinalt, kus ühte ossa oli koondatud rahvusvaheliselt kuulsust kogunud bändide logod .. a’la Black Sabbath, Iron Maiden jt, ning teises osas miskid täiesti tundmatud logod. Dešifreerimine näitas et need just samad mida kohalikud mulle ette lugesid. Krapsti pilt telefoni ja poodi … tahan nende bändide plaate, toodi kümmekond .. maksta tuli 3000 kohalikku raha, st ca 25 EUR. Sünnipäevalaps oli õnnelik!
Live Music & Nature by Mart Sepp 