Metsatöll – Karjajuht

Põhimöll hoopis Korpiklaanilt!

Huntfest, D2 @ RockCafe

Ei juhtu just sageli, et päeva esimene esineja peo kohe nii käima tõmbab, nagu seda JMKE Huntfesti teisel päeval tegi. Hea valgus ja Villu naljasoon aitasid kõvasti kaasa.

Peale JMKE-d läks baaris elu käima, sest kraani ligi lasti Metsatöll. Fintrolli ajaks oli baar igatahes purgiõllest tühjaks müüdud.

Kurjam jätkas sealt kus JMKE pooleli jättis.

Sünnipäevalaps (14a) Metsatöll esines oma tavapärases “headuses”, koos tule ja mölluga.

Finntroll

Metsatöll Wackenil

Kui Wacken on raskemuusika Eurovisioon, siis esindas Metsatöll Eestit traditsioonidekohaselt. Laul (kava) oli hea ning Eestis väga populaarne, aga miskipärast ei saadud alagrupist edasi. On see siis nüüd läbikukkumine või võit – uhkus enesele kindlaks jäämise üle? Pigem viimane. Metsatöll esines hästi, kõik oli paigas. Kohal oli hulganisti koduseid fänne keda toetasid Skandinaavia folk-metali fännid. Sakslasi paistis asi aga suhteliselt külmaks jätvat. Aga savi, sest meile ei meeldinud ka nende pullibändid nagu näiteks DIE APOKALYPTISCHEN REITER või siis see paks paljas vanamees kes enne töllu WET stage saali puupüsti täis lõi.

Töll tuli metsast ja ütles “Äio”

Ootused olid igatahes peale pea kahetunnist lavaees ootamist kõrgustesse kruvitud. Ei saanud ju riskida täismaja korral ebamugava väljavaatega. Aga hilinemine oli põhjendatud – kõik fännid tuli ilusasti sisse saada. Tegemist siis Metsatöllu 4. kauamängiva esitluskontserdiga Rockcafes – 19.03.2010.

Kontsert ise oli minu jaoks parim mida Metsatöllu esituses näinud olin. Lavaline tegevus oli organiseeritum ja läbimõeldum, samuti paigutus. Uue plaadi muusika ise tundus tehniliselt edasiarenenum ning raskem – rohkem metalit ja vähem folki. Võimalik et see oli ka minu soovidest tulenev kujutlusvõime vili. 

Koostöö meeskooriga oli samuti parim, mis nende senistel kontsert-projektidel nähtud. Kui varem tundus see kohustusliku vahepalana, turundusliku nipiga, siis seekord oli sünergia olemas ning 1+1 tuli kokku 3 ja enamgi. Mis kõige lahedam, koor ise nautis etteastet täiel rinnal ning oli kindlasti kõige fotogeenilisem osis kogu kontserdil.

Ainuke mille osas tahaks natuke viriseda, aga seda tulenevalt fotograafi vaatevinklist, oli valgustus. Kui meeskoor ja taust oli enamasti piisavalt ja huvitavalt valgustatud, siis bändiliikmetele kohati puudus piisav eestvalgustus.

Fotograafia alased märkmed:

Seekordseks raskeimaks väljakutseks osutus puupüsti täis Rockcafe. Lavaesine naelutatud positsioon piiras vaatenurka ning tagantpoolt käis tummine moshpit pidevalt kuklassa. Nendel momentidel hakkad igatsema photopiti, olgu või kolmeks looks. Teiseks keeruliseks momendiks kujunes eelmainitud pimedavõitu ning kohati ebaühtlane valgusskeem. Käsi ei tõusnud aga seda ka välguga lõhkuma hakata. Kõik see aga ununes kuna pildistamismaterjal oli priima – laval olid mehed kes nautisid iga hingetõmbega oma tegemisi.