Kui täna peaks autot hakkama vahetama, siis uus oleks mõni kaasaegne ameeriklane. Ausalt!
Polnud varem American Beauty Car Show’le Haapsallu sattunud ning see oli ikka tõeline silmailu mis seal avanes. Ei oodanud, et see kohapealne melu nii vägev on. Kui algselt sai Haapsallu mindud Dee Sniderit ja The Darknessi vaatama, siis seekord sai valdav osa mälupangast hoopis ameerika autodega hõivatud.
Dee etteaste oli tegelikult väga super. Täiesti uskumatu millises vormis mees on. Eks külmavõitu eestlane vajab üleskütmist, aga less talking and more music oleks ainus soov olnud. Nostalgiahoog jäi peale tulemata, hea meelega oleks veel rohkem neid vanu Twisted Sister’i hitte kuulda tahtnud. Võib-olla sai see “notsalgia” Haapsallu sõites autos koorilauluga (“We’re Not Gonna Take It”) liigselt välja lastud.
Esimese õhtu naelaks kujunes hoopis Ziggy Wild’i kontsert miskil müüriäärselt väikelaval. Ütleme nii, et bänd oli juba alustanud, aga kontsert algas kui meie kohale jõudsime ning lavaees haigutava tühimiku täitsime. Rannar poiss käis muidugi encore’i ajal ka “üleval” ära, aga see paistis rohkem pea-alaspidi jalgrattasõidu moodi välja … aga noh, surf tehtud! Pildistamise vaates minimalistlik, aga piisav valgus. Tõeliseks boonuseks tagumine lossimüür ja selle siluett. No ja muidugi hoolitses Ziggy Wild ka selle eest, et oleks midagi pildistada.
Teine päev algas super hommikusöögiga kohaliku jahisadama restoranis. Kuna neid sadamaid seal kaks kõrvuti, siis jään täpsema määratlusega jänni. Ainult meiliaadress jäi seinapealselt tahvlilt meelde – www.jahta.ee. Ma ei kujutanud ette, et Eestis võib nii head hommikusööki veel kuskil nii väikese raha eest saada .. seda nii maitse kui garneerigu vaates (pilt jäi kahjuks tegemata).
Ülejäänud osa päevast möödus peamiselt ameerika iludusi imetledes. Kuna ise näppe õliseks ei ole harjunud tegema, siis jäi üle nautida välist ilu ja neid ahhetamapanevaid detaile. Viimased oli tõeline fotograafiline väljakutse. Ei pannud tähelegi kui paar tundi ümber nende läikivate iluduste sai roomatud. Lisaks autode teemale oli teise päeva plaanis kohalike kohvikute tuur, mis lõppes nii, et kuna kõik kohad olid pidevalt puupüsti täis, siis läksime kindla peale ning teatud ootamise peale õnnestus tuttavas Müüriääre kohvikus end sisse seada. Kuna ennelõunane kook maitses seal nii hästi, siis sai ka õhtune pastaroog seal ära proovitud. Soovitame!
Ahjaa, kontserdid olid ka teisel päeval. Muusikalistest elamustest kujunes teise päeva oodatud maiuspalaks Steve ‘n’ Seagull. Paar kuud tagasi sai neid Von Krahlis plaadiesitluses kuulamas käidud ja mõlemad lived olid ehedad ja väga nauditavad. Vanad head coverid “kajaka” enda võtmes. Õhtune peaesineja The Darkness tõmbas Black Shuck’iga peo korralikult käima ja siis vajus nagu ära .. väss tuli peale ning sai koduteele asutud.
Mis veel American Beauty Car Showl ägedat oli see, et kui paljude tuttavatega seal kokku õnnestus saada. Kohal oli suur osa hiljutisest Hellfestil käigu pundist, vanu tuttavaid keda polnud aastake või rohkem näinud, endisi kolleege jne.
Haapsalu on oma suviste sündmustega (Augustibluus ja American Car Beauty Show) omandanud kindla koha minu pikaajalistes “heades mälestustes”. 24h melu linnas, arvutult hõrgutisi pakkuvaid hubaseid suvekohvikuid, õitsev kodumajutus ja mereäärne romantika. I Want It All Back, nagu laulis Coco Montoya möödunud Augustibluusil. Kõik linnavurled Haapsallu, seda imelist väikelinna nautima ning sealset kohalikku turismimajandust toetama. Ja ei hakka koonerdama, eksju?
Live Music & Nature by Mart Sepp 